Tegevusnäitajad, mida kõige enam enda arvates siiani arendanud olen on välja toodud tumedas kirjas. Selline tegevusnäitajate markeerimine enda jaoks annab hea ülevaate sellest, millistele tegevusnäitajatele pean edaspidi rõhku panema, et täielikult omandada antud kohustuslik kompetents.
1. Enda töö kavandamine: kavandab oma tegevused, arvestades tööülesandeid ja organisatsiooni tööplaani/tegevuskava, teeb selles koostööd kolleegidega; kavandab õppetegevust lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitlusest, õppekavast ja sellega seonduvatest dokumentidest ning tagasiside analüüsist; koostab, kohandab või muudab koostöös kolleegidega nõuetekohase mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte.
2. Õppetegevuse kavandamine: püstitab õppe eesmärgi lähtuvalt õppekava ja mooduli õpiväljunditest, arvestades võtmepädevusi ja eriala- ning üldõpingute lõimingut; valib õpiväljunditest, sihtrühmast, õppija eripärast ja lõimingust lähtuvalt õppemeetodid; valib õppetööks asja- ja ajakohase õppevara, lähtudes õpiväljunditest ja õppija eripärast, tagab õppematerjalide õigeaegse olemasolu vastavalt organisatsiooni töökorraldusele; planeerib õpiväljunditest lähtuva, õppija eripära arvestava hindamismetoodika.
Võttes aluseks kutsekompetentsi tegevusnäitajad annan hinnangu sellele, kuidas minu senised õpingud kutseõpetaja õppekaval toetavad antud kompetentsi arendamist. Kuna ma hetkel tegevõpetajana ei tööta, ei ole mul seni kogemusi oma tegevuste kavandamisel organisatsiooni tegevuskavast, kooli õppekavast ja rakenduskavast lähtudes. Teoreetilised teadmised ning koostöö kaasüliõpilastega aitavad kaasa tegevusnäitajate arendamisele. Kuidas? Minu jaoks on pingutust nõudvad ülesanded olnud head õpikohad, sest on motiveerinud enda jaoks arusaamatud kohad selgeks tegema. Olen uurinud lisaks teooriat, küsinud õppejõududelt täiendavaid küsimusi, rääkinud teema paremaks mõistmiseks tegevõpetajatega ja arutanud kursusekaaslastega. Olen saanud oma tekkinud küsimustele vastused ning see aitab mul mõista kui oluline on õppeprotsessi planeerimine. Praegu õppides õpetajaks on suurepärane võimalus kasutada turvalist keskkonda selleks, et leida üles need nõrgad kohad endas mis vajavad arendamist. Leian, et antud kompetents on osaliselt omandanud ja töö selle kompetentsiga jätkub õpingute jooksul.
Oma esimese kogemuse enda töö- ja õppetegevuse kavandamise tegevusnäitaja arendamiseks sain õppeaines Õppimist toetav õpetamine, mille raames tuli koostada õppeülesandena tunnikava õppejõu poolt etteantud teemal ning kursusekaaslastele ettekanda kindlaks määratud kuupäeval 7.11.2020. Tunnikava ja esitluse teemal "Õpetaja hoiakute ja uskumuste mõju õpilaste motivatsiooni kujunemisele, valmistasin ette ja viisin läbi kursusekaaslase Kaire Lukseppaga.
Enne kui saime hakata tunnikava koostama tuli tutvuda teema kohase materjaliga ning seejärel saime ühiselt alustada tunnikava koostamist. Tunnikava koostamisel oli vaja arvestada ajalise piiranguga (30.minutit), tuli koostada tunni eesmärgid, mida soovime tunni lõpuks saavutada ning tunnikava tuli minutiliselt lahti kirjutada ja põhjendada oma tegevusi. Koostööd tehes saime ühiselt välja selekteerida huvitava ja olulise informatsiooni, mida kaasüliõpilastele edasi anda. "Kuna õppetunni sisuline pool on seotud aine ja selle õpetamise metoodiliste võtetega, siis vormiline pool on seotud sellega, kuidas õppetund on üles ehitatud, kuidas seal luuakse omavahelisi kontakte ja suheldakse dialoogis või auditooriumiga, kuidas arvestatakse suhtlemisel tagasisidet ja luuakse motivatsiooni" (Lister, 2012, lk 193).
Tunni viisime läbi loengu meetodil, sest see võimaldab lühiksese ajaga anda edasi teadmisi paljudele õpilastele Olime omavahel ära jaotanud slaidid, et mõlemad saaksid enamvähem võrdselt tundi läbi viies rääkida. Tunni alguses oli minu poolt kohmetu hetk, mille keerasin oskuslikult naljakas ning tunniga uuesti alustades sujus koostöö Kairega väga mõnusas tempos ning sellest väikesest viperusest hoolimata jäime etteantud aega. Tunni lõpus oli üliõpilastele koostatud kontroll küsimused tunnis käsitletud teemast ja need küsimused olid Quizizzi keskkonnas, millele vastates saime tagasisidet, kas tunni alguses püstitatud eesmärgid said täidetud. Tunni lõpus toimus koheselt kuum refleksioon meie sooritusele, kus lisaks meie endi arvamusele saime suuliselt tagasisidet oma kursusekaaslastelt ja õppejõult. Tagasisides toodi välja, et olime loomuliku õpetaja olekuga ning meie endi arvates välja paistnud esinemisnärvi nemad küll tähele ei pannud. Üheskoos tundi planeerides, tunnikava koostades ja mitmeid kordi praktiliselt läbi harjutades saime tunni teema arusaadavalt edasi antud. Tunni alguses aset leidnud kohmetu hetk oli saadud kogemus on minu jaoks algaja õpetajana väärtuslik. "Et vähegi adekvaatselt planeerida, peab õpetaja teadma oma õpilaste arengutaset, võimeid ning nende tugevaid ja nõrku külgi" (Krull, 2018 lk 372). Oma esimese minitunni raames meil need eelteadmised õpilastest puudusid, kuid see teadmine andis eelise järgmiste tundide kavandamiseks. Kuna tegemist oli minu jaoks esmakordse kogemusega anda tundi täiskasvanud üliõpilastele, kellest mõningad on tegevõpetajad, pabistasin ma rohkem ilmselt sellepärast, kuidas ma klassiees seisan ning kuidas annan edasi enda jaoks võõrast teemat, sest ilmselt lisaküsimustele ma vastata poleks osanud.
Kaili (vasakul) ja Kaire esimene minitund kutseõpetajate kursusele. Pildistas kursusekaaslane Ingvar.
23.04.2021 Teostasime minitunni õppeaine Pedagoogiline praktikum raames. Minitund oli taaskord ettenähtud viia läbi paaristööna. Minu partneriks oli kursusekaaslane Jana Maalmeister. Valisime tunni teemaks mida kursusekaaslastele edasi anda Eesti murded, nende jagunemine. Võru murre. Koostatud tunnikavaga saab tutvuda siin, tunniks koostatud esitlus on leitav siit ning õppejõult saadud tagasisidega saab tutvuda siin. Seekordse tunnikava koostamise juures pidime välja tooma lisaks tunni eesmärgile ka õpiväljundid. Lisaks tuli õppeülesandena silmas pidada minitunni fookuseks olevat tunniosa, milleks oli tunnis õppimisele hinnangu andmine. Omavahel kokkulepitud tööjaotus, mis seisnes teemakohase õppematerjai otsimises, seejärel tunnikava ja esitluse koostamisel, sobis meile mõlemale. Tunnikava ja esitluse koostamise ajal suhtlesime omavahel ja kuulasime ära üksteise mõtted antud teemal, et leida mõlema jaoks sobilik lahendus. Meie omavaheline koostöö oli pingevaba ja arvestasime teineteise mõtetega. Saadud kogemusega saime võimaluse arendada Kutseõpetaja Kutsestandardi valitavat kompetentsi B.3.8 Kolleegide toetamine (Kutsestandard. Kutseõpetaja...,2021), sest just ühise eesmärgi nimel töötades toetasime oma teadmistega teineteist. Tundi alustades pidasime väga oluliseks õpilastele tutvustada tunnis kehtivaid reegleid.
Enne õpilastega tööle asumist tuleb õpetajal läbi mõelda, milline peaks olema klassis käitumise kord ja reeglid (Krull, 2018). Meie tunnis oli antud ühele kaasüliõpilasele etendada teistest eristuvat õppijat „Õpetaja hooliv hoiak õpilaste suhtes peab järele jääma ka siis, kui õpilane käitub õpetajaga ebaviisakalt või hoolimatult“ (Krips, Siivelt, & Rajasalu, 2012).
Tunni andmise järgselt, enese tegevust analüüsides, pean enda õpikohaks seda, et minul tegelikult puudus oskus teistest eristuvat õppijat pidurdada. Soov oli teha seda nii, et see ei segaks kaasõpilaste õppetööd ega suunaks nende tähelepanu liigselt kõrvalisele tegevusele. Seda raskendas ka asjaolu, et tund toimus veebiõppena Zoom keskkonnas. Kontaktõppes tõenäoliselt oleksime saanud tema püsimatust paremini ohjata pakkudes talle individuaalset praktilise tegevuse, mis oleks tema tähelepanu köitnud. Kuna see tegevus oleks võinud ja pidanud haakuma üldise tunni teemaga siis sellist ettevalmistust meil tehtud ei olnud. „ See tähendab, et hea distsipliiniga õpetajate edu saladus ei peitu mitte selles, kuidas nad reageerivad õpilaste korrarikkumistele, vaid meetodites, mida nad kasutavad nende ärahoidmiseks“ (Krull, 2018).
Kursusekaaslase Jana Maalmeistriga otsustasime sügissemestril ühiselt läbi viia õppeülesandena ka teise minitunni, valisime sellel korral tunni teemaks: Sushi – kas Jaapani traditsiooniline köök? Algselt olime planeerinud minitunni kontaktõppena, kuid vahetult enne tunnikava esitamist moodlesse saime õppejõult teate, et tund tuleb sooritada distantsilt Zoom-keskkonnas. Võtsime vastu otsuse, et jääme esialgse teema juurde ning kohandame oma tunnikavas tegevused nii, et need oleks veebitunniks sobilikud ja tund saaks toimuda selleks ettenähtud ajal 5.novembril.
Koostatud minitunnikava asub siin ja õppejõult saadud tagasisidega saab tutvuda siin ning esitlus mida kasutasime tunni andmisel on leitav siit. Leian, et saadud kogemused toetavad kutseõpetaja valitavat kompetentsi B.3.8, milleks on kolleegide toetamine, sest just ühise eesmärgi nimel töötades toetasime oma teadmistega teineteist.
Koostöös kaasüliõpilastega saime võimaluse õppeülesandena koostada nõuetekohase mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte.