Annan hinnangu, kuidas minu tegevused vastavad kutsekompetentsi tegevusnäitajale.

Võttes aluseks kutsekompetentsi tegevusnäitajad annan hinnangu sellele, kuidas minu senised õpingud kutseõpetaja õppekaval toetavad antud kompetentsi arendamist. Täna, kolmanda kursuse üliõpilasena võin öelda, et teoreetiliselt tean, kuidas toimub õpetajatel tundide ettevalmistamine ja nende läbiviimine, kuid praktikas olen saanud tundi läbi viia siiani koos kaasüliõpilasega. See on muidugi hea võimalus õppimiseks, koostöö tegemiseks, kuid tegemist on olnud siiski jagatud vastutusega. Hetkel ei tööta ma veel ametlikult kutseõpetajana, ning seega on minu praktilised kogemused klassi ees seismisega piirdunud vaid ettenähtud praktikate käigus, kus saadud kogemused on tekitanud minus tunde, et õpetamine ja töö noortega on mulle loodud. Kuigi üksi klassi ees seismine tundub hetkel veel natuke hirmus (kuna puudub kogemus), siis siiani saadud tagasiside kaasüliõpilastelt ja õppejõududelt annavad mõista, et minu ebakindlus ei paista tundi läbi viies välja, kuigi tegemist on olnud minu jaoks uute ja võõraste teemadel tundide ettevalmistamise ja läbiviimisega. Teoreetilised teadmised, koostöö kaasüliõpilastega ja tegevõpetajatega praktika perioodil ja peale praktikat, aitavad kaasa minu tegevusnäitajate arendamisele.

Olles oma varasemad praktikad sooritanud Viljandi Kutseõppekeskuses ja saanud väga hea kogemuse osaliseks, võtsin taaskord ühendust oma mentoriga ning andsin teada oma soovist sooritada Kutseõpetajate põhipraktika II tema juhendamisel. Minu eesmärk oli praktika käigus arendada Kutseõpetaja, tase 6 kohustuslikku kompetentsi - õppimise ja õppija arengu toetamine. Selleks, et praktika eesmärki paremini saavutada, tuli kirjutada enne praktikale minemist "Sissejuhatav eneseanalüüs", mille eesmärgiks oli välja selgitada minu seniste pedagoogiliste ja paraktiliste kogemuste kompetents iseseisvalt tundide läbiviimiseks, lisaks tuli selgelt välja tuua ka minu isiklikud ootused ja eesmärgid praktikale. Sellest tulenevalt planeerisin koostöös juhendaja ja teiste eriala õpetajatega 18 õppetundi, millest 9 on teoreetilist ja 9 praktilist tundi, mida iseseisvalt õpilastele annan. Sain võimaluse tunde kavanda ja läbi viia kolmele erinevale sihtrühmale toimetulekuõpe (tase, 2), lihtsustatud köögiabiline (tase, 2) ja statsionaarõpe kokk (tase, 4), kus tuli arvestada õppijate spetsiifikat, mooduli rakenduskava ja üldiseid tunni ülesehituse põhimõtteid. Kuigi praktika jooksul puutusin kokku kolme erineva sihtrühma õpilastega, kirjutan siia toimetulekuõppe õpilastest, kuna selle õpperühma õpilaste individuaalne areng tegi minu silmis kõige suurema arengu.

Saanud teada grupid kellele tunde kavandama hakkan, leppisin mentoriga kokku, et tundide paremaks planeerimiseks peaksin tundma keskkonda, milles õpetama hakkan. Kuigi olen koolimajas ja õppeklassides varem viibinud, leian, et see praktika eelne külastus aitas mul luua kontakti seal olevate õpetajatega ja õpilastega."Et vähegi adekvaatselt planeerida, peab õpetaja teadma oma õpilaste arengutaset, võimeid ning nende tugevaid ja nõrku külgi" (Krull, 2018 lk 372). Tutvumiseks valisin päeva, kus koolimajas viibisid nii toimetulekuõppe kui lihtsustatud köögiabilise õppe õpilased, seda ennekõike selleks, et aimu saada õpilaste olemusest ja nende tasemetest. Sellest taustainfost tulenevalt oskasin paremini planeerida enda tunnid ja valida sobilikud õppemeetodid, mis toetaks õppija arengut soodustava vaimse, sotsiaalse ja füüsiliselt turvalise õhkkonna loomist ning õpetajana oskaksin arvestada õppijate eripäraga. Kuigi läksin koolimajja plaaniga vaadelda eemalt ja teha endale märkmeid, leidsin end järgmisel hetkel õpilaste ees seismas ja neid õpetamas. Tegemist oli 16 toimetulekuõppe õpilastega, kes vajasid pidevalt juhendamist, kuid nendega tegeleb ainult üks õpetaja siis oli näha, et ta kõigi õpilaste juurde nii ruttu ei jõua ning otsustasin, et lähen toetan õpetajat ja õpilasi nende õppetöös. Kuna olin teadlik, et annan ka ise samale õppegrupile tunde oli hea võimalus nende õpilastega kontakti loomiseks, et näha nende tasemeid. Saanud aimu missugune on toimetulekugrupi tase, oskasin arvestada seda oma tundide ettevalmistamisel.

Enne, kui oma koostatud tunnikavaga toimetulekuõppe õpilstele tundi andma läksin, saatsin tunnikava mentorile ülevaatmaiseks. Kuna mul puudub varasem kogemus toimetulekuõppe õpilaste õpetamisel ei osanud väga detailselt kirja panna tunnikavasse pedagoogilisi põhjendusi, miks ja milleks ma midagi teen, ning milliseid pädevusi õpilsel arendan. Saadud tagasisidega on võimalik tutvuda siin. Arvestasin mentori tagasiside ja täiendasin tunnikava ning viisin ka tunni selle alusel 07.12.2022 läbi. Täies mahus tunnikava jälgida ei saanud, kuna tuli arvestada õpilaste taseme ja grupi eripäraga. Õpetajatöö praktilise poole pealt on kognitiivne õpetamis- ja õppimiskäsitlus õpetajale väljakutset pakkuv. Õpetajal tuleb valida paindlikult erinevad õpetamismetoodikaid ning saavutada õpilaste aktiivsus (Krips, 2021)

Tunni algus sujus hästi, sain õpilastega kontakti ja lõin õppimiseks turvalise keskkonna, näidates oma kohalolu ja siiraste emotsioonidega, kui õpilased nimetasid liskas oma nime ütlemisele veel seda, mis neile tänase päeva jooksul juba rõõmu on valmistanud. On oluline rõhutada, et klassiga hea kontakti saamiseks on õpetajal oluline näidata oma inimlikku poolt. See tähendab, et õpetaja räägib ka endast, oma huvidest, hobidest, sellest mis talle meeldib jms (Krips, 2021 lk 102). Selleks, et õpetaja hooliks ja mõistaks ning abistaks ja toetaks, on oluline, et tal oleks empaatiavõime, mis tähendab, et ta tajuks lapse/õpilase muresid ja rõõme ja elaks õpilasele kaasa (Krips, 2021, lk 22). Cooper (2004) ütleb, et õpetaja hooliv hoiak õpilaste suhtes on tihedalt seotud õpetaja empaatiavõimega ja et empaatiline õpetaja näeb õpilase vajadusi ja ja probleeme ning reageerib toetavalt ja abistavalt. Tunni sissejuhatavas osas tutvustasin õpilastele tunni eesmärke ja õpiväljundeid ning tuletasime koos meelde, miks on oluline järgida hügieeninõudeid. Kuigi olin plaaninud ühiselt vaadata kahte õppevideot enne praktiliste ülessannete sooritamist, milles esimeses näitan kuidas mina ise kodus porgandit, sibulat ja kartulit koorin ning millised töövahendied selleks kasutan (4:43) ning teises näitan, millised on võimalused porgandi, kartuli ja sibula tükeldadamiseks (11:58), kuid planeeritud õppevideod jäid klassis ühiselt vaatamata, seda põhjusel, et õpilaste keskendumis ja arusaamisvõime tase on erinev, otsustasin, et edastastan videod vastutavale õppejõule, kes edastaks need grupi tegevusjuhendajale, et neid ühiselt vaadata koolivälisel ajal. See ühiselt vaatamise tegevus annab õpilastele võimaluse omas tempos väljaspool õppetööd meelde tuletada seda, mida nad koolis õpivad ja praktiseerivad. Kuna tegemist on tase 2, mis nõuab pidevat juhendamist ja ettenäitamist, siis õpilased valmistasid ette juhendamisel endale töökohad, tuues õiget värvi lõikelauad (valged ja rohelised), mis on mõeldud sibula ja juur- ja köögiviljade lõikumiseks. Lisaks erineva suurusega noad, et iga õpilane saaks valida endale käepärase ja sobiva noa, millega tööd teha. Õpilased said praktilise ülesandena tükeldada nii porgandeid, sibulaid kui kartuleid järgmise päeva toitudesse ning nende oskuste arendamiseks lõin õppevideole lisaks visuaalselt paberkandjale ka samm sammulise juhendi, kuidas hakkida sibulast peenikesi kuubikuid. Õpetaja suhtub õpilasse kui subjekti, kes on mõtlev arukas olend ning kes inimesena on õpetajaga võrdne (Krips, 2021). Kuigi ettenäidatud tehnika erines sellest, mida neile varasemalt õpetatud oli, proovisid kõik õpilased siiski ettenäitatud meetodil sibulat hakkida. Õpilaste seas oli neid, kes vajasid rohkem juhendamist ja ettenäitamist. Oli õpilasi, kes said aru, et ilusate kuubikute hakkmiseks on tarvis suuremat ja teravamat nuga ja olid valmis proovima. Oli neid õpilasi, kes proovisid ja kui ebaõnnestusid "viskasid" noa lõikelauale ja ütlesid, et nemad enam ei tee. Nende õpilastega sain kõige enam juhendmaise tööd teha. Sain näidata korduvalt tehnikat, sain koos temaga nuga hoides sibulat hakkida, sain kasutada erineva suurusega nugasid, et õpilane leiaks endale selle sobiva töövahendi, millega tuleks ka hakkimine välja. Õpilased kartsid suuremaid kokanugasid, kartes endale näppu lõigata. Kuid päeva lõpuks olid kõik õpilased omandanud ettenäidatud tehnikaga sibula kuubikuteks hakkimise oskuse. Kuna tegemist on õpilastega, kes ei oska iseseisvalt väga hästi lugeda ega kirjutada, toetas piltidel nähtu õpetaja ettenäidatud tehnika iseseisva ülesandena harjutamist ja õpilased, nägid seda, et õige tehnikaga hakkimise tulemusena on tükelduskujud ühtlasemad ja kui grupis juhtus keegi kasutama oma varasemat tehnikat, siis kõrval istuja kutsus kohe sõbralikult korrale, et tuleb kasutada seda ettenäidatud tehnikat ja vajadusel näitas ise ette, kuidas peab tegema. Kokkuhoidev klass annab õpilasele lisaks turvatundele ka teadmise, et temast hoolitakse, aga mis peamine - õpetab koostööd ühiste eesmärkide nimel. Ehk just seda, mida paljud tööandjad oma tulevaselt töötajalt ootavad - oskust töötada meeskonnas (Krips, 2021 lk 153).

Päeva teises pooles olime suurköögis toimetamas, et õpilased saaksid ka reaalse kogemuse köögis töötamise näol. Õpilastele jagati ära tööd, kes soovis minna appi nõudepessu nõusid pesema, kuivatama ja omale kohale panema, kes soovis juhendamisel keedukreemi valmistada, kes aitasid puuvilju pesta ja sorteerida. Iga õpilane sai valida koha, kus soovib tegutseda. Õpilased, kes soovisid keedukreemi valmistada pidid hetke ootama, kuni teistele töödele suunatatud õpilased said juhendatud. Keedukreemi valmistamist alustasime vajalike töövahendite otsimisega, seejärel tooraine otsimine tööpinnale ja seejärel hakkasime vajaminevaid koguseid välja kaaluma. Kuna õpilased ei oska lugeda ega tunne numbreid, kuid teadsid visuaalsel näitamisel nii vajaminevaid töövahendeid kui tooraineid, siis iga õpilane sai kaaluda kalkulatsioonikaardil oleva koguse minu juhendamisel. Samal ajal selgitasin õpilastele, miks on oluline jälgida kalkulatsioonikaardil olevaid koguseid ning miks on mõistlik eelnevalt nii töövahendid kui tooraine ühele tööpinnale välja otsida. Õpilased said juhendamisel tooraine kaalumisega väga hästi hakkama. Kuna tegemist on keedukreemiga, mis nõuab pliidil kuumutamist siis sellega alustasin mina, kuid kõik õpilased said potis olnud keedukreemi siiski segada, et mõista, milline on õige paksusega keedukreem. Märkasin, et üks õpilane on kurvavõitu ning rääkis oma kõrval olevale õpilasele, et keegi oli talle halvasti öelnud. Sekkusin nende jutuajamisse ja uurisin, kas see õpilane on hetkel ka meiega köögis toimetamas? Jutuajamisel selgus, et tema noormees, kes on samuti selle grupi õpilane, kuid toimetas nõudepesus samal ajal oli talle midagi halvasti öelnud ja see tegi teda kurvaks. Õpilaste omavahelised suhted, aktsepteeritus või tõrjutus mõjutavad oluliselt nende õppimise viisi ja iseloomu ning õppimise suhtes kujunevaid hoiakuid ( Lindgren & Sutter tõlk. Krull ( 1994). lk 299). Keerasin pliidil tule alt, kuid jätsin õpilased keedukreemi segama ning läksin noormehega rääkima. Selgitasin noormehele, et selline suhtumine ja kaaslastele halvasti ütlemine pole aktsepteeritav ja kui veel peaks korduma, siis saadan köögist ära. Noormees vabandas minu ja oma kaaslase ees, et oli nõmedalt käitunud ning lubas edaspidi enda käitumisele rohkem tähelepanu pöörata. Kokkuhoidva grupi kolmas käitumisprintsiip seisneb selles, et grupi liimeid tuleb käsitleda võrdsete indiviididena. Igal õpilasel on õigus sellele, et teda ei kiusata, alandata ega solvata, kipub mõnel õpetajal ununema või pole ta kunagi sellele mõelnud. Mis mulje jääb õpilastele inimeste võrdsusest, kui õpetaja "ei näe", kuigi vaatab, kuidas üks õpilane teisele õpilasele liiga teeb (Krips, 2021 lk 152).

Valminud keedukreemi said kõik õpilased ka maitsta ja avaldada oma arvamust. Siinkohal on oluline öelda, et meeldetuletamist vajas see, et juba "suus käinud lusikaga proovid ainult sina ise ja ainult ühe korra". Õpilastele oli see esmakordne kogemus ja see tekitas neile eduelamuse, sest ka tunni kokkuvõtvas osas, kus rääksime päevast toodi välja see, et said ise enda tehtud keedukreemi ka maitseda.

Kirjutasin oma tunnikavasse kommentaare, peale tunni lõppemist ja arutasin juhendajaga esimese praktika päeva üle, sest see aitab kaasa refleksiooni kirjutamisele.

Esitan tõendusmaterjali ja toon välja, kuidas tõendusmaterjal tegevusnäitaja täitmist täiendab.

Tunnikavad kolme paaristunni kohta:

07.12.2022 Toimetulekuõppe õppegrupile loodud tunnikava

08.12.2022 Köögiabilise praktiline töö köögis tunnikava

14.12.2022 Pagariõppe tunnikava

Lisa 2 Tunnivaatluse hinnanguleht, mille juhendaja täitis näidistunni vaatluse ajal.

Lisa 3 Täiendava individuaalse ülesande raport

Õppijate tagasiside küsimise kirjeldus.

Üliõpilase kirjaliku praktikakogemuse refleksioon.